Ajalugu
Muinasaeg - kirja teke
Vanaaeg – 3300 eKr sumerid
Lääne-Rooma impeeriumi kadumine 5.saj.
Keskaeg - Kolumbus 15.saj.
Reformatsiooni algus 16.saj
Uusaeg - I maailmasõda (1914-1918)
Lähiajalugu -
Erinevad ajalooallikad:
1)kirjalikud – kroonikad, koopamaalingud, savitahvlid, kirjad, päevik
2)suulised – esivanemate jutud, legendid, müüdid, rahvalaulud
3)esemelised – ehitised, arheoloogilised leiud, tööriistad
Me ei pruugi teada, mis otstarbel need on tehtud.
Ajalugu saab jaotada kaheks:
1)muinasaeg ehk esiaeg – inimese tekkest kirja tekkeni - esemelised
2)ajalooline aeg – kirja tekkest kuni kaasajani – esemelised, kirjalikud ja suulised ajalooallikad.
Arheoloogia – muinasteadus
Muistis – inimese poolt valmistatud või inimtegevusega seotud olnud ainelised objektid. Jagunevad kaheks: irdmuistised(võimalik transportida) ja kinnismuistised( ei ole võimalik transportida), hooned, matusekohad, ohvripaigad, põldude jäänused.
Kultuurkiht – pinnasekiht, kus leidub muistiseid. Paksus võib olla erinev. Mida intensiivsem elutegevus, seda paksem kiht.
Antropogenees
...ehk inimese kujunemislugu.
Teoloogiline - usuline
Evolutsiooniline – arengu tulemusena
Paleoantropoloogia – teadus, mis üritab uurida leidude põhjal seda, millised inimesed, olendid välja nägid.
Arheoloogia – tegeleb leidude väljakaevamistega.
Geneetika
Australopiteekus – lõunaahvlane
Homo habilis – osavinimene u.3 milj. aastat tagasi
tööriistad(kivid, mille üks serv oli töödeldud); ei olnud riideid,
elamuid, tegeles korilusega(surnud loomad), Aafrika
Homo erectus – sirgeinimene u.2 milj. aastat tagasi
pihukirves, rõivad loomanahkadest, elukohaks koopad,
püstkojad, kasutas tuld, rändas Aafrikast välja Euraasiasse ja
Aasiasse
Neandertallane – 250 000 aastat tagasi
27 000 aastat tagasi surid välja
mattis oma surnuid, järelikult olid neil tekkinud usulised
kujutelmad
Tarkinimene – 200 000 aastat tagasi Aafrikas
rändas välja, Aafrika Eeva - ürgema
Ahvinimene – 5 milj. aastat tagasi
Egiptus
egüptoloogia – teadus, mis tegeleb Vana-Egiptuse uurimisega.
Sai alguse 19.sajandi alguses Napoleoni sõjakäiguga.
Indovahemere rass
Protosemiidi berberid – egiptlase(eellased), koptid
Aasta jagunes kolmeks:
1)üleujutus – juuli-oktoober, november
2)põlluharimisperiood – okt/nov-veebr/märts
3)põuaperiood – veebr/märts-juuli
Egiptuses säilitati looduslik tasakaal. Peamised kultuurid: nisu, oder, lina, sibul, kaunvili(läätsed).
Egiptlastel puudus nullpunkt, mille järgi aega arvestada. Nad arvasid aega vaaraode järgi.
Egiptuse riik tekkis 3000 a eKr. Ülem-Egiptuse ja Alam-Egiptuse ühendamisel.
Vaarao
Riigi ülemvalitseja( tśati)
Nomarhid, ülempreestrid, väepealikud
Madalamad preestrid
Sõdurid
Kirjutajad
Käsitöölised
Talupojad
Orjad
Talupoegi kasutati ka ehitustöölistena( üleujutuste ajal, kui polnud vaja põldu harida)
Kreeklane – kirjeldas Egiptuse talupoegade elu, nagu see oleks lihtne. Ütles, et neil on vaja ainult vili maha panna ja saak üles korjata. Teise maa inimesed arvasidki, et teistel on alati lihtsam ja et nemad peavad kõvasti töötama. Ütles, et egiptlased saavad vilja kõige kergemini maailmas.
Egiptlane – suurem töö toimub just vahepeal, mõned kasutasid atrasid ja niisutasid põlde. Elu oli vilets. Vargaid oli palju. Linnud ja loomad sõid ka toitu. Pidid makse maksma. Talupoeg oli sunnitud suurema osa oma saagist andma riigile.
Egiptuse religioon:
Hilisem halduspiirkond – noom(nomarh - asevalitseja)
Sageli hakati jumalaid kujutama loominimestena ehk zooantropomorfsetena.
Polüteism – paljude jumalate austamine.
Kui kasvas mingi noomi tähtsus, siis kasvas ka jumala tähtsus. Nt: kasvas nii piirkonna Edfu tähtsus kui ka jumala Horose tähtsus.
Valitsejat peeti alati jumalaks. Koheldi ka nagu jumalat.
Amon-Ra – päikesejumal( Amon-inimese pea, Ra-pistrikupea ja päikeseketas)
Horos – taevajumal( kullipeaga)
Osiris – viljakusjumal ja surnute jumal( inimese peaga)
Isis - viljakusjumal( inimese pea)
Seth – kurjade jõudude kehastus( śaakal, koer)
mastaaba
astmikpüramiid
püramiid - Giza
kaljuhaud – kõige rohkem, Teeba – Kuningate org ja kuningannade org.
Egiptuse kiri
1.Hieroglüüfkiri:
kui mõistumärk 600-800
kui konsonantühend 200
kui määrajad märgid
Hiljem kujunes hieroglüüfkirjast välja hieroglüüftähestik, mis koosnes 24 märgist.
Aja jooksul see lihtsustus.
2.Hieraatiline kiri
3.8 saj eKr tekkis demootne kiri
Kirja deśifreerimine sai alguse 19.sajandil.
Kartuśś - ovaal, kuhu raiuti valitseja nimi.
Teadusalastes teadmistes jäid egiptlased paljuski alla.
Kasutusel oli päikesekalender. Aasta algas Niiluse üleujutusega siis, kui Sirius ilmus nähtavale(19-21.juuli). Tunnid olid erineva pikkusega.
Matemaatikas olid väga tugevad(ehituse tõttu). Meditsiin(palsameerimine). Operatsioone tehti pronksist töövahenditega. On leitud jälgi hambaproteesidest.
Indoeurooplased
Algkodu: stepivöönd Mustast merest ja Kaspiast põhjas.
3 ja 2 a.t eKr
Esimene rahvas, kes sealt välja rändas, olid hetiidid. Rändasid välja Väike-Aasiasse.
Pärslased rändasid välja Iraani aladele.
Aarjalased rändasid Indiasse.
Kreeklased jõudsid välja Balkanile.
Itaalikud rändasid Itaaliasse.
Keldid(kõige varasemad, kes jõudsid Lääne-Euroopasse)
Germaanlased jõudsid aladele, mis jäid Reini jõest itta.
Slaavlased rändasid Dnepri ja Dnestri jõe vahele.
Baltlased hõivasid Baltimaade ala.
Kõik kõnelevad keeli, mis on omavahel seoses.
Hetiidid:
Rändasid välja Väike-Aasiasse. See piirkond, kuhu nad elama asusid, kannab nime Anatoolia.
Hetiidid ei ole legendaarne rahvas, vaid on täiesti reaalne rahvas.
Piirkond, kuhu elama asuti, oli stepp. Muld oli viljakas, aga sademeid vähe. Põlluharimine sõltus sademetest.
Mägedes leidus puitu, kive.
Maavaradest leidus kulda, hõbedat, vaske ja rauda.
Hetiidid võtsid kasutusele raua(1300 eKr).
Alasi – rauda taotakse
ääs – rauda kuumutatakse(tulease)
Rauasulatusahi – kividest ja savidest
Nad võtsid kasutusele kodaratega ratta. Tehti sõjakaarikuid. Need, kes suutsid endale lubada sõjakaarikuid, kuulusid kõrgklassi.
Riiki juhtis kuningas.
Sõjaline aristokraatia
Lihtkogukondlased – talupojad ja käsitöölised
Maksud, mida tuli riigile anda, ei olnud väga koormavad. Seega lihtkogukondlased olid rahaliselt kindlustatud.
Hetiidid olid need, kes rajasid sekundaarse tsivilisatsiooni. Hetiitide kultuuri on mõjutanud ümberkaudsed kürgkultuurid ning kõige enam Mesopotaamia. Võeti üle kiri(kiilkiri) ja mõningad jumalad(mugandati vastavalt oma kultuurile).
Neil oli tuntud Suure Ema kultus(Kybele) – viljakusjumalanna. Temaga oli seotud tema poeg Attis, viljakusjumal. Nendega oli seotud templiprostitutsioon.
Riik tekkis 1700 eKr ja hävitati 1200 eKr(see oli keeruline periood, sest selle aasta paiku tabas ka teisi riike tundmatute riikide hõimude sissetung).
Foiniikia
Kaananimaa – Vahemere idarannik
Seal kujunes 2 kultuuri:
1)Foiniiklased - Foiniikia
2)Heebrealased – Palestiina
Semiidi hõimud asustasid seda piirkonda.
Linnriigi moodustasid linn ja selle ümber olevad maad.
Foiniiklased tegelesid kaubandusega(suuresti oli tegemist vahenduskaubandusega). Tegeldi ka kohapealse kauba müümisega(seedripuit).
Neil oli ka kõrgelt arnenud käsitöö. Käsitöö toodangut müüdi samuti.
Esmane oli klaas(liiv, lubjakivi, naatriumkarbonaat – kõrge temperatuur). Anumad ja klaaspärlid olid hinnatud.
Teine oli purpurvärv(tootsid). Seda said nad purpurtigudest(1g – 5000 tigu). See oli eriline luksuskaup. Sellepärast on see olnud ajaloos kuningate värviks. Veel oli sarlakpunane, mida saadi putukatelt, kes elasid tammepuudel. See oli mõnevõrra odavam, kuid siiski luksuslik.
Lisaks ka vein(viinamarjadest).
Foiniiklasi on peetud olulisteks orjakauplejateks.
Tegelesid nii meresõidu kui ka laevade valmistamisega. On teada, et nad jõudsid põhja pool välja kuni Briti saarteni ning lõuna pool Lõuna-Aafrikani.
Jumalad:
Väga palju mõjutusi Mesopotaamiast. Igal linnriigil olid oma kohalikud kaitsejumalad ja -jumalannad. Neil kutsuti jumalaid üldmõistega. Moolok – kuningas.
Jumalate kultus oli väga julm, Moolokile toodi inimohvreid. Ohverdati kõige kallim perekonnast(vanim poeg).
Nemad võtsid kasutusele tähestikkirja, mis koosnes 22-st konsonandist(3 vokaali).
Foiniikia linnriigid rajasid kolooniaid(enda territooriumil jäi ruumi väheks). Kõige kuulsam koloonia oli Kartaago.
Vana Testament – heebrea keeles, aga mõningad osad ka aramea keeles.
Vanimad VT osad pärinevad juba 12.saj eKr. Kokku formeerusid need tekstid u 1000 a.
3.saj eKr tõlgiti VT kreeka keelde. Piibli tõlget kreeka keelde nim. Septuagintaks(70 tõlkija tõlge).
VT pandi kirja järeltulijate poolt, ei ole ajalooliselt 100 % kindel.
Iisraellased jagunevad: heebrealased ja juudalased.
2000 a eKr rändas Aabraham Kaananimaa lõunapoolsesse ossa.
Seda perioodi, kui iisraelased elasid Egiptuses, nim. egiptuse vangipõlveks.
Tagasiränne toimus 13.-12.saj eKr.
Iisraeli riik tekkis u 1000 a eKr. (1948.a tekkis uuesti Iisraeli riik.)
922 a eKr jagunes riik kaheks:Iisrael ja Juuda.
722 a eKr vallutati Iisraeli riik assüürlaste poolt, aga Juuda riik eksisteeris kuni 586 a eKr.
Paabeli vangipõlv – Juuda vallutamine Uus-Babüloonia poolt.
Juudid panid alguse monoteismile – usk ainujumalasse
Jumal Jahve tähtsus kasvas 1 a.t eKr, kui tekkis Iisraeli riik.
Vana-Kreeka ehk Hellas
1.Kreekas ei tekkinud ühtset riiki, tekkis palju erinevaid – Kreeka tsivilisatsiooni iseloomustab killustatus. Peamine ühendustee oli meri.
I Egeuse e. Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr):
Jaguneb kaheks kultuuriks:
1) Minoiline e. Kreeta kultuur – levis Kreeta saarel( valitseja Minose
järgi) – 2000 eKr
päritolu teadmata
Lossikultuur: valitsemiskeskus, usukeskus ja majanduskeskus(savinõud).
Losse ümbritsesid linnad.
Kujunes lineaarkiri A(deśifreerimata).
Selles kultuuris puudusid sõjakad jooned. Lossid olid kaitsmata, kindlustamata.
Jumalannade ja härja kultus.
2000-1500 eKr – mandrikreeka asukate sissetung.
2)Mükeene kultuur – Mandri-Kreekas(hiljem Kreeta saarel ka)– 1600 a eKr jõudsid Mükeene kultuuri kandjad(kreeklased) tsivilisatsiooni tasemele. Ahhailased – kõige varasemad kreeklased, kes jõudsid Balkanile.
On nime saanud Mükeene lossi järgi.
Kindlustatud lossid, olid sõjakad jooned(Mükeene), eliitkaarikuvägi, seintel oli kujutatud sõjastseene, oli sõjapealik.
Losse ei ümbritsenud linnad. Lossikultuur: majanduskeskus, valitsemiskeskus, usukeskus.
Lineaarkiri võeti üle minoiliselt tsivilisatsioonilt.
Austasid minolisi jumalaid, jumalannasid – kohandati oma kultuuri järgi.
1200 a eKr – doorlaste sissetung, paljud lossid purustati. Kultuur hävis u 1100 a eKr.
II Tume ajajärk(1100-800 a eKr):
1.Viljelusmajandus +
2.Varanduslik kihistumine – vähenes
3.Riiklus – kadus
4.Kiri – kadus
5.Kõrgkultuur – puudus
Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsele tasemele.
Tume ajajärk, sest puuduvad kirjalikud allikad(materjaalset kultuuri leidub väga vähe).
Võeti kasutusele raud. Viljelusmajandus muutus tootlikumaks.
III Arhailine ajajärk(800-500 a eKr):
1)Kolonisatsioon – hõlmas Vahemere ja Musta mere rannikut.
Miks tekkis kolonisatsioon?
1.Maavarad – raud (endal ei leidunud)
2.Ülerahvastatus – nälg ja maapuudus
3.Kurjategijad
4.Võimuvõitlus
Tagajärjed:
1.Kohalikest tehti orjad
2.Kreeka keele ja kultuuri laiem levik. Barbarid – kreeklased – vastandamine.
3.Kaubavahetuse tihenemine
2) Arhailised ajajärgul võeti kasutusele hõberaha kui väärtuse mõõt.
Ateena kõige olulisemaks mündiks oli tetradrahm(4x4,36g)
3) Kujunesid välja polised ehk linnriigid.
Lähestikku olnud külapiirkonnad ühinesid.
4) Võeti uuesti kasutusele kiri.
Võeti üle foiniiklaste tähestikkiri ja kohandati. Kreeka tähestikus on 24 kirjamärki.
5) Tekkisid ülekreekalised kultuskeskused(religioossed keskused).
Delfi – pühendatud jumal Apollonile.
Olümpia – pühendatud jumal Zeusile.
Poliitiliselt oli Kreeka killustatud, kuid omavahelised seosed olid läbi kultuuri.
IV Klassikaline ajajärk (500 eKr - 338 eKr):
Polis:
Tunnused:
1)sõltumatu
2)omavalitsus – rahvakoosolekud, kus valiti: 1) ametnikud 2) nõukogu
3)omakaitse – suutis ennast ise kaitsta
Kodanikud:
1)mees
2)täisealine
3)vaba
4)põliselanik
Mittekodanikud:
1)naised
2)alaealised
3)orjad
4)sisserändajad
Ateena polises oli u 40 000 kodanikku, 80 000 kodaniku naist ja last, 80 000 võõramaalast, 200 000 orja – 400 000.
Aristokraadid:
1)suurmaavaldus
2)kauplemine
Lihtrahvas ehk deemos:
1)talupojad – väikemaavaldus
2)käsitöölised – töökoda
Orjad:
1)olid nii deemose kui ka aristokraatide omanduses
Erinevad riigivalitsemisvormid:
1)aristokraatia – võim oli koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti aristokraatide seast (aastaks).
2)Demokraatia – kõik kodanikud valivad ja ametnikud võivad olla ka lihtrahva seast.
Türannia – ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja võim. Üleminekuvorm aristokraatialt demokraatiale. Poolehoiu võitmiseks tegid reformi, mis olid deemosele kasulikud.
Võrrelda Ateena ja Sparta polist(kasvatus, kodanikkond, kultuur, 6).
Hellenismiperiood
V periood
338 eKr-30 eKr
338 eKr – Makedoonia kuningas Philippos vallutas Kreeka linnriigid.
30 eKr – Rooma riigi kätte langes Egiptus.
Hellenismiperioodil oli algselt tegemist maailmariigiga(Aleksander Suur), aga hiljem tekkisid suurriigid.
Maailmariiki kuulusid : Makedoonia, Kreeka, Väike-Aasia, Foiniikia, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Armeenia, Pärsia.
Diadohhide sõjad – väepealike vahelised sõjad.
Tekkis 4 suurriiki:
1) Kreeka, Makedoonia – Antigoniidide riik
2) Egitpus – Ptolemaioste riik
3)Pergamon – Attaliidide riik
4)Süüria, Mesopotaamia – Seleukiidide riik
Kreeklaste väljaränne:
1)sõdurid
2)kaupmehed
3)käsitöölised
koinee – see kreeka keel, mida kõneldi hellenistlikes riikides.
Alguses oli kultuurikeskuseks Ateena, aga hiljem Aleksandria. Sinna kogunes õpetlasi tervest hellenistlikust maailmast.
Museion – teadus-kunstikeskus(muusade tempel). Selle juures oli ka raamatukogu, mida peetakse omaaja suurimaks. Seal oli u 700 000 papüürusrulli.
Pergamoni linn oli ka üheks kultuurikeskuseks. Ka seal oli raamatukogu u 200 000 papüürusrulliga.
Polis – võimul olid kodanikud – kollektiivne juhtimine
Suurriik – kuningas – piiramatu võimuga kuningas(absoluutne võim). Luksuslik õukonnaelu. Valitseja kultus.
Muutus polise tähendus – linnriigist linn. Linnaelanikud said linna tasandil otsustada, aga mitte riigi tasandil.
Polises moodustasid sõjaväe vabad kodanikud. See kadus ning asemele tekkis palgasõjavägi.
Kodaniku mõiste kaotas oma tähenduse hellenistlikes riikides.
Sünkretism – idamaiste ja kreeka jumalate ning kultuste segunemine.
Hellenismiperioodil tunti huvi rohkem eraelu vastu, mitte ühiskonna ja poliitika. Silmapaistvaks źanriks tõusis luule. Luule pakkus valitsejatele meelelahutust(sageli lauldi karjuste armastusest, ülistati valitseja perekonda). Ei arutletud ühiskonna probleemide üle. Teatris ei pakkunud enam huvi tragöödiad, vaid tulid asemele komöödiad.
Hellenismiperiood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Spetsialiseerumine toimus suuremal määral.
1)Võrdle Ateena ja Sparta polist kõige tähtsamate aspektide põhjal.(4)
2)Nimeta arhailise ajajärgu 3 uuendust ning seleta miks või kuidas need tekkisid.(6)
Kreeka kultuur – miks Euroopa kultuuri häll?
1)Teaduse areng – meditsiin, matemaatika, ajalookirjutamine, filosoofia
2)Kunst
3)Teater
4)Haridus -
5)Sport - olümpiamängud
Erinevad teadusalad, sealhulgas meditsiin, filosoofia, matemaatika, kirjandus, on tänasesse Euroopa kultuuri jõudnud Vana-Kreeka kultuuri läbi.
Näiteks Kreeka arsti Hippokratese järgi on saanud tänapäeval nime Hippokratese vanne. Matemaatikasse on meieni jõudnud mitmed teoreemid, millest on kõigile teada tuntud Pythagorose teoreem, mis räägib täisnurkse kolmnurga kohta. Ajaloo kirja panemist alustas Herodotos ning teda peetakse tänapäeval histograafia asutajaks.
Vanakreeka astronoomide väide, et maa tiirleb ümber päikese, on pannud aluse tänasele astronoomiale.
Vana-Rooma
Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium.
Geograafilised eripärad:
1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti
Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad.
2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik
II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne.
Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse.
Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel).
U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria.
Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr.
Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega.
Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsid, oli ennustuskunst. Etruskide ehituskunst – võlvid. See võimaldas ehitada veejuhtmeid, sildu. Olid ka väga head tee ehitajad. Aatrium.
Rooma linna tekke kohta on 2 teooriat:
1)pärimuslik teooria – selle alusel pandi Rooma linnale alus 753 a eKr
2)arheoloogia andmed – kõige varasemad andmed 10.-8.saj eKr olid sinna tekkinud juba erinevad latiinide asundused.
753 eKr sai Rooma ajaloos alguse selline ajajärk, mida tuntakse Kunigate ajana. See kestis kuni 510 eKr.
Rooma ühiskonna korralduse aluseks oli suguvõsa. Neid oli 300.
10 suguvõsa moodustasid kokku ühe kuuria(30). 10 kuuriat moodustasid kokku ühe hõimu(3) ning need 3 hõimu moodustasid omakorda populus Romanus ehk rooma rahvas.
Eesnimesid oli meeste puhul umbes 20. Oluline oli sugukonnanimi. Lisaks oli veel lisanimi.
Nt: Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius ning lisanimi Caesar. Alguses naistel nimesid ei olnud, kujunesid välja hiljem.
Kujunes välja 2 seisust:
1)patriitsid – pärinesid senatisse(vanemate nõukogu) kuuluvatest suguvõsadest
2)plebeid – ei pärinenud
Kõige vaesemaid plebeid kutsuti proletaarideks.
510-30 eKr oli tegemist vabariigiga.
Plebeid hakkasid võitlema oma õiguste eest.
Aastaks 287 eKr patriitside ja plebeide õigused võrdsustusid.
Nobiliteet – jõukad roomlased
Plebeid – jäi samaks
Patroon ja klient – vastastikune sõltuvussuhe – klienteelsuhe.
Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus.
Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad.
Rooma vabariigi korraldus:
Rahvakoosolekud ehk komiitsid.
Roomas oli tegemist mitme erineva rahvakoosolekuga.
1)Kuriaatsed komiitsid – oli oluline sinu päritolu.
2)Tsenturiaatsed komiitsid – oli oluline varandus.
3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi.
4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse.
Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu.
Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast.
Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant.
Senat juhtis tegelikult riiki.
Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid.
Neid valiti alati paarisarv ning neid oli alati üheks aastaks.
Magistraatide puhul kehtis magistraatide kollegiaalsus – ametnik võis kehtestada veto(keeld) oma kaasametniku või alamametniku otsuse suhtes.
Ametnikud ei saanud oma töö eest palka. Kandideerimisel tuli alustada ikka madalamast ametist.
Ametnikud:
1)Kvestorid – 40 – rahandus- ja majandusametnikud.
2)Ediilid – 4 – ühelt poolt olid nad Rooma riigis korravalvurid, teiselt poolt muretsesid nad selle eest, et Rooma riigis oleks teraviljavaru. Lisaks sellele korraldasid veel avalikke mänge, lõbustus.
3)Tsensorid* – ametis 5 aastat – 2 tükki – pidas Rooma kodanike nimekirja.
4)Preetorid – algselt oli 2 , kasvas kuni 8-ni – õiguse mõistmine.
5)Konsolid – 2 – kõige kõrgemad ametnikud – kõrgeima tsiviilvõimu kandjad ja sõjaväejuhid.
Kui oli tegemist hästi keerulise olukorraga(sõda), siis nimetas senat ühe konsulitest diktaatoriks. Diktaator nimetati ametisse kuni pooleks aastaks. Siis pidi ta oma diktaatoriametist loobuma ning selle aja jooksul tehtud tegude eest vastutama.
Rooma riik oli rohkem aristokraatlik kui demokraatlik.
Rooma impeeriumi tekkimine:
Rooma riik hõlmas Latiumi maakonda.
1)Itaalia vallutamine – jõudis lõpule aastaks 265 eKr. 1/3 maast konfiskeeriti, sinna rajati Rooma kolooniad. Rooma kodanikud asusid elama üle kogu Itaalia.
Teine osa vallutatud osadest säilitasid omavalitsuse. Rooma kodanikkond suurenes.
Kolmas osa aladest nimetati Rooma liitlasteks. Nüüd koondati kõik Itaalia sõjaväed Rooma alla.
2)Suurriigi teke – 133 a eKr
Sõjad Kartaagoga. Vahemere lääneosa.
Kreeka alistamine.
Pergamoni kuninga pärandus – pärandas Pergamoni Rooma rahvale oma testamendis.
Väljaspool Itaaliat muudeti alad Rooma provintsideks. Provintside elanikud maksustati. Need muutusid Rooma riigile sellepärast tähtsaks, et nendest tuli peamine tulu.
Provintse saadeti haldama asehaldur – tema käes oli kohtuvõim, teostas sõjaväge.
Provintsides hakkas levima Rooma kultuur ja ladina keel. Roomast läänepool hakkasid romaniseeruma. Idapool oli kõrgema kultuuri tasemega, sinna see mõju ei avaldanud.
Ida ja lääne provintside võrdlus, lk.153
Miks vabariik langes ja asemele tuli keiserriik?
1) vabariiklik korraldus, mis sobis väikesele linnriigile, ei sobinud keiserriigile.
2)talupoegade laostumine – talupoja kohus oli teenida sõjaväes, ei jäänud enam aega, et oma põldu harida. Talupojad läksid Rooma linna ning nendest said proletaarid(plebeid).
Vabadel talupoegadel põhinev sõjavägi kadus.
3)Mariuse sõjaväereform – palgaarmee – oli ustav oma väepealikule, mitte Rooma rahvale.
1)Kuningriik – 753-510 eKr
2)Vabariik – 510-30 eKr – rahvakoosolek, senat, magistraadid
Rooma linnriigist kujunes välja impeerium.
Terve 1.sajand eKr toimus Rooma riigis võimuvõitlus erinevate väepealike vahel, kes üritasid kehtestada oma ainuvõimu.
Läbi nende võimuvõitluste kerkis esile Octavianus – 30 eKr.
3) Keisririik – 30 eKr – 476 pKr – koos temaga tekkis keisririik.
a) varane keiserriik – printsipaat .
Sõjavägi annetas Octavianusele tiitli – Imperator. Sinna lisas veel Caesar.
Senat annetas talle Augustuse tiitli.
Kõige rohkem tuntakse Augustuse nime all.
Princeps – esimene, tähtsuse poolt esimene. Princepsiks nimetati seda valitsejat, kes sai senatis esimesena sõna.
30 eKr-235 pkr – Printsipaat.
Augustus koondas enda kätte kõik magistraatide kohad. Ta oli konsul, tsensor, preetor, ülempreester ehk pontifex maximus ja ka diktaator.Tema käes oli küll võim, kuid reaalse töö tegemiseks palgati ametnikud.
Rahvakoosolek enam koos ei käinud. Senat jäi alles.
Provintsid jagati ära senati ja keisri vahel. Senat haldas vähemtähtsaid provintse, neid kuhu sõjaväge ei paigutatud. Teised provintsid, kus paiknes sõjavägi, allusid keisrile.
Sõjavägi ei paiknenud enam Roomas.
Pretoriaanid – keisri ihukaitseväelased.
Kuni aastani 117 keisririik pidevalt laienes. Sel aastal oli keisririik kõige suurem, edaspidi tuli hakata piire kaitsma.
211 a pKr – keiser Caracalla andis välja seaduse, mille kohaselt kõik Rooma riigi vabad elanikud olid ka Rooma riigi kodanikud.
23 ja 24 lugeda.
Rooma religioon:
Riik ja religioon olid väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud.
Preestriks valiti inimest terveks eluks.
Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu.
Rooma riigis kehtis põhimõte – do ut des – annan, et sa annaksid.
Kõige olulisem preester oli pontifex maximus – ülempreester.
Pontifex – preester.
Flaamen – konkreetse jumala pühamu preestrid.
Augur – preester, kes tegeles ennustamisega. Võeti üle etruskidelt. Ohverdamisel alati jälgiti ohvrilooma käitumist. Ennustati ka looma sisikonna järgi või kanade söögiisu järgi.
Eriti tähtsamatel juhtudel kasutati ennustamiseks sibülliraamatuid.
Preestrite ülesandeks oli ka pidada kalendreid.
Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta(355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid.
2.sajandil eKr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama.
Caesar viis läbi kalendrireformi. 46 eKr oli aasta 432 päeva pikk. 45 eKr oli aasta 365 päeva.
Siis tuligi kasutusele päikesekalender ning liigaasta. See kalender kannab nime Juuliuse kalender või siis vana kalender.
Nädalaid ei tuntud. Oli 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev(v.a.märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).
Ajaarvamise aluseks võeti see, mis tuleb(nt: mitte pärast nooni, vaid hoopis enne iidi).
Meelde tuleb jätta 3 nimetust.
Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus.
1)Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi.
2)Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma.
3)Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus.
4)juno – kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist.
5)Penaad – kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini.
Jumal Janus – kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Tema auks oli ka tempel. Üks nägu oli vana ja teine noor. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud.
Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul – jumalate süsteem – panteon.
Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda.
1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk.
Ristiusu teke:
1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk?(2 põhjust)
2)Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika?
3)Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2)
Vastused:
1)Palestiinas. 1.Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. 2. Uskumus, et kõik on võrdsed.
2)Ristiusu õpetus ise – kõik on Jumala ees võrdsed ning see meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele.
3)Apostlite – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid.
Roomas levinud usundid – Erinevad usundid olid põimunud - elu pärast surma.
Religioonipoliitika – Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele. See ei pakkunud osadele inimestele seda, mida nad tahtsid. See religioon oli formaalne – usulisi tundeid vaja väga ei olnud. Selline religioonipoliitika osasid ei rahuldanud.
4)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes. Inimesed arvasid ka, et nad ohverdavad oma jumalateenistustel inimesi. Nad ei allunud riigivõimule.
Nad tunnistasid vaid ühte jumalat.
Printsipaadile järgnes sõdurkeistrite aeg – 235-284 pKr.
Rooma sõjaväest sõltus suuresti keisrite püsima jäämine, võim.
Aeg, kus Rooma leegionite liikmed kuulutasid oma väejuhte keisriteks.
49 aastat – valitses 34 keisrit. 1/34-st suri loomulikku surma, ülejäänud võimuvõitluse tagajärjel.
284 aastal võimule saanud Diocletianus oli see, kes suutis lühikeseks ajaks korra Roomas taastada.
284 aastast alates räägitakse Rooma keisririigist kui dominaadist ehk hiline keisririik.
Keisri poole pöördumisvorm – dominus et deus.
Hilisel keisririigi ajal leidsid Roomas aset suured muutused:
1)Roomas tekkis probleem majanduses – tõsteti makse. Sellest ei piisanud – otsustati müntides vähendada väärismetalli sisaldust. Hõbemüntide asemel tulid hoopis hõbetatud vaskmündid.
Hinnad tõusid – Rooma riigis toimus inflatsioon, raha väärtuse vähenemine toob kaasa hindade tõusu.
Täisväärtuslikud kadusid täielikult käibelt. Täisväärtuslikud mündid ehk hõbemündid olid nüüd varanduseks. Keegi ei tahtnud hõbemünte ära anda.
Rahamajanduse asemele naturaalmajandus.
2)Makse hakati nõudma natuuras, peamiselt teraviljas.
3)Sõjaväe barbariseerumine – sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast(enamasti germaanlased). Ühed germaanlased hakkasid Rooma valdusi kaitsma teiste germaanlaste eest. Alates 3.sajandist algas vähehaaval germaanlaste sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki.
4)Rooma rahvaarv oli langenud. Ajaarvamise vahetusel elas u 60 miljonit inimest, 3.sajandiks elas u 30-35 miljonit. See oli osalt tingitud sisevõitlustest ja epideemiatest.
5)Vabad talupojad kadusid ja nende asemel kujunes üldiseks kolonaat.
Koloon – talupoeg rentis maad. Dominaadi ajal keelati neil lahkuda, võeti liikumisvabadus. Koloonid muudeti sunnismaisteks. Hakkasid ilmnema pärisorjuse alged.
Rohkem kannatasid lääneprovintsid.
4.sajandil viidi Rooma riigi keskus itta. 330 sai keskuseks Konstantinoopol(tänapäeva Istanbul), sel ajal valitses keiser Konstantiinus. Põhjused: lääne osa oli rahutu, ida rahulikum. Majanduslikult oli see osa jõukam.
Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a – Ida- ja Lääne-Rooma.
Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna.
Suuresti Lääne-Roomas valitsejad ise midagi ei otsustanud, nende üle otsustasid germaani väepealikud.
476 aastal enam asemele ühtegi keisrit ei pandud.
313 aastal kuulutati kristlastele usuvabadus – ristiusk muutus igati seaduslikuks usuks. Seda seadust tuntakse Milaano edikti nime all.
Kui alguses ristiusk legaliseeriti, siis 4.sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud.
Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena.
Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik.
Mida on tänapäeva tsivilisatsioon üle võtnud antiikajast ja mida mitte?
On võtnud:
1)ristiusk
2)teater
3)olümpamängud
4)demokraatia
5)mõistusel põhinev maailmaseletus
Mida ei ole võetud:
1)orjanduslikku tootmisviisi
2)naise allutatud seisundit
3)polüteism
Vara-keskaeg
Keskaeg – võeti kasutusele 15.sajandil. Selle võtsid kasutusele Itaalia humanistid. Sellepärast, et märkida aega antiikaja ja selle taassünni vahele. Tume periood, mis ei ole ühiskonna arengule kaasa aidanud. Keskaeg ei ole tegellikult tume periood, sel perioodil pandi alus protsessidele, mis maailma hiljem mõjutavad.
1)Keskaeg on antiikaja ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailma riigilt uusajariikide süsteemile, üleminek antiikkultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele.
2)Uued rahvad – germaanlased ja slaavlased – üldnimed – sinna alla saab paigutada palju erinevaid hõime.
3)Antiikajal oli oluline Vahemere ümbrus, olulisemad sündmused toimuvad Vahemerest põhjapool, piirkonnaks Gallia.
4)Paganliku antiikkultuuri asemel tekib kristlik kultuur.
5)Keisrite ja paavstide ainuvõimu taotlus ja nendevaheline võimuvõitlus.
6)Feodalism ehk läänikord – seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord.
Keskaja ajaline piiritlemine:
Keskaja alguse kohta – 476 Lääne-Rooma riigi lagunemine.
Keskaja lõpu kohta – 1453 Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt(Ida-Rooma keskus). 1492 – Ameerika avastamine Kolumbuse poolt. 1517 Reformatsiooni algus.
Keskaja lõpp jääb 15. ja 16.sajandi vahetusse.
Keskaja ruumiline piiritlemine:
Keskajast saab rääkida nendel territooriumitel, kus oli levinud katoliiklus ja oli välja kujunenud feodalism – feodaaltsivilisatsioon. Selle tekkekohaks on Prantsusmaa(seal arenes ja hakkas laienema).
Varakeskaegse Euroopa kujunemine
Lääne-Euroopa asukateks olid keldid, kes asusid sinna elama umbes 1000 aastat eKr. Nende päritolu kohta on 2 teooriat: kas sisserännanud või varasemate asukate järeltulijad.
Keltide sekka kuulusid erinevad hõimud: gallid(Gallias), britid(Inglismaal), skotid(Śotimaal), helveedid(Śveits) jt.
Lääne-Euroopas kehtestati Rooma võim 2.sajand eKr – algas laienemine. See tõi kaasa keltide romaniseerumise. Nad said mõjutusi Rooma kultuurist ja ladina keelest.
Rooma riigi piiride taga elasid germaanlased(Reini, Doonau, Visla – vahel).
Nende seas oli erinevaid hõime: anglid, saksid, frangid, idagootid, läänegootid, vandaalid, langobardid.
375 – sai alguse germaanlaste massiline sissetung Rooma riigi aladele – see sündmus kannab nime suur rahvaste rändamine.
Ajend: Euroopasse jõuavad hunnid – hunnid ründavad idagootide eluala ja need omakorda läänegootide eluala ja nii edasi.
Põhjus: 1) Kliimamuutus – kliima külmenemine nende algses elukohas.
2)Rahvaarvu kasv – alad ei toitnud enam.
Selle tagajärjel tekkisid Lääne-Rooma riigi territooriumile germaanlaste kuningriigid. Eksisteeris veel Lääne-Rooma riik, kuid sinna tekkis veel nt vandaalide riik.
Rahvaste rände lõpuks peetakse 568. aastat. Langobardide hõim rajas Põhja-Itaaliasse oma riigi.
Toimus eri hõimude ja kultuuride kokku sulamine – tekkisid uued rahvad ja uued keeled. Vahemere piirkonnas, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja romaani keeled – itaalia, prantsuse, hispaania, portugali. Põhja-Euroopas jäid aga germaani keeled tähtsamaks, seal kujunesid välja erinevad germaani keeled – saksa, inglise, rootsi, norra, taani.
Rahvaste rände ajal toimus suur allakäik – linnad jäeti maha.
5.sajandi lõpul tungisid frangid Galliasse, olid veel paganad, kuid 495.aastal võeti vastu ka ristiusk. Chlodovech-frangid ja roomlased said omavahel läbi.
6.ja 7.sajand riigi ühtsus kadus. Kaasnesid vennatapusõjad. Kujunesid üksteisest sõltumatud piirkonnad, mida juhtisid majordoomused.
560 tungisid Itaaliasse langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tekkisid konfliktid põlise elanikkonnaga. Elanikud lootsid abi saada piiskopilt ehk paavstilt – nendest said 7.sajandil Rooma tegelikud valitsejad – kujunes paavstiriigi tuumikala.
Majordoomused hakkasid kogu võimu Frangi riigis enda kätte koondama.
Karl Martell -hakkas jagama maatükke, et ratsaväge tugevdada - varustus ja hobune – ta purustas muhameedlased.
Paavst ja keiser ei saanud enam usuküsimuste tõttu läbi. Paavst palus abi frangi valitsejalt Pippin Lühikeselt. Paavst kuulutas Pippini Frangi riigi kuningaks. Ta kinkis paavstile Rooma ja Ravenna ümbruse ning pani aluse kirikuriigile.
Kui võimule tuli Karl Suur, tõusis võim suuresti – ta suurendas piire igas suunas. Rooma paavstid lootsid tema abile, ta kuulutati keisriks Lääne-Euroopas.
Tema poja ajal riik püsis, aga lastelaste ajal jaotati riik kolmeks. Keisri tiitel kaotas oma tähenduse. Riigid jagunesid sõltumatuteks, kuningad ei suutnud enam ülikuid oma võimu all hoida. Seda kasutasid ära araablased, kes vallutasid saared, Põhja-Aafrika jne.
Frangi riik
Lääne-Rooma riigi piiriks oli Reini jõgi.
Frangid elasid algselt Reini jõe paremal kaldal – keskjooksul ja alamjooksul.
Nad hakkasid Rooma riigi aladel(Maasi- ja Schelde jõe aladele) elama juba 3.sajandil.
Sellest alast saigi Frangi riigi lähtekoht, mis hakkas ajapikku laienema.
481.aastal kõrvaldas üks kuningatest Chlodovech kõik teised frankide valitsejad – Frangi riigi teke.
1)Ta ka laiendas Frangi riiki, ta sõdis teiste germaani hõimudega. Võitles läänegootidega – nad suruti elama Pürenee poolsaarele.
2)Ristiusu vastuvõtmine katolikul kujul – Gallia ülikud hakkasid teda toetama.
3)Lasi kirja panna frankide õiguse – Saali õigus(ühe frankide rühma järgi).
Tavaõiguse kirjapanekuga – üksikjuhtumid püüti kõik kirja panna(karistused).
Saali õiguse tähtsus: see on frankide ajaloo peamine kirjalik ajalooallikas. Selle õiguse järgi oli põllumaa küla kogukonna oma, kuid ta oli antud kasutada üksikperele ja pärandada sai seda põllumaad vaid meesliinis. Sellest tuleneb: hilisemal Prantsusmaal pärandati võimu meesliinis(seal on olnud ainult meesvalitsejad).
Frangid tegelesid nii karjakasvatuse(sead, härjad, hobused-ratsutamiseks) kui ka põlluharimisega(oder, nisu).
Sugukondlikud sidemed olid frankide vahel tugevad – neil oli olemas veritasukomme, mis hiljem asendus meherahaga(kui sinu suguvõsast keegi tapeti, siis tapja suguvõsast tapeti ka). Teatud summa eest võis tapmise lunastada.
200 solidus(1 solidus-4,55g kulda - selle eest võis osta ühe veise) – meheraha.
40 s – ori.
Tema poolt rajatud Frangi riik oli tüüpiline barbarite riik – isa surma korral jagati valdused kõigi poegade vahel, riik lagunes.
Peale C surma sai alguse laiskade kuningate aeg – troonil on nõrgad valitsejad, tegelik on kojaülemate ehk majordoomuste käes. Kuningad olid enamasti noored, alaealised – majordoomustel oli hea valitseja.
8.sajandil üheks suuremaks majordoomuseks oli Karl Martell:
1)Pani seisma araablaste sissetungi Frangi riiki – 732 Poitiers´i lahing
2)Rajas raskeratsaväe – andis teenistuse eest rüütlitele maad. Pani aluse läänisuhete kujunemisele.
Talupojad andsid maa kasutamise eest kooremeid.
Kuningaks Frangi riigis sai tema poeg Pippin Lühike(751 – krooniti ta paavsti poolt frankide kuningaks). Temast sai kuningas, sest ta aitas võidelda paavstil langobardide vastu. Hiljem osad langobardidelt võidetud alad andis ta paavstile.
756. aastal tekkis kirikuriik – paavstil oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim.
Frangi riigi kõige kuulsamaks valitsejaks on Pippini poeg Karl Suur(võimul 768-814).
1)Ta suurendas Frangi riigi territooriumi – pidas umbes 50 sõjaretke, enamikku juhtis ta ise.
Kirdesse toimusid sõjaretked sakside vastu – ristiusku pööramine.
Karl Suur kasutas põletatud maa taktikat – kõik, mis ette jäi(põllud), pandi põlema.
Umbes 10 000 sakside peret asustati ümber Galliasse – teda võib pidada keskaja suurimaks küüditajaks. Franke viidi elama nende aladele.
Kagusse toimusid retked avaaride vastu. Olid karjakasvatajad, pärit Aasiast. Rajasid tänapäeva Ungari aladele oma riigi. Seal piirkonnas tegid rüüsteretki.
Kagus olid ka langobardid – Karl Suur hävitas nende riigi täielikult ning need alad liideti Frangi riigiga.
Sõjaretked edelasse – Pürenee poolsaarele – suudeti vallutada alad kuni Ebro jõeni.
Mark – frangi riigi aladele rajatud haldusüksus.
Karl Suur taastas üle pika aja suure riigi keskse juhtimisega.
Toimus suur feodalismi levik.
800.aastal krooniti Karl Suur Rooma keisriks – kõige pikemaajalisem. Kuid siiski tüüpiline barbarite riik: etniliselt kirev – palju erinevaid rahvaid, usuliselt kirev, majandussidemed erinevate piirkondade vahel puudusid – naturaalmajandus(vajalik tooteti ise kohapeal), relvajõud.
Euroopa 8.-11.sajandil:
Aeg, mil Euroopasse tungisid sisse uued rahvad.
Lõunast – araablased. Aastal 711 tungisid araablased Pürenee poolsaarele ja kogu poolsaar hõivati. Piiri pani Karl Martell 732.aastal.
Idast – ungarlased. Umbes aastal 100 läksid nad liikvele Uuralitest, hakkasid rändama läände, aastaks 896 jõudsid tänapäeva Ungari territooriumile. Ungarlased asusid elama nendele aladele, kus varem elasid avaarid. Ümbritsevate rahvaste mõjul hakkasid karjakasvatuse kõrval tegelema ka põlluharimisega, võtsid vastu ka ristiusu. Aastat 1000 peetakse Ungari riigi alguseks – Istvan krooniti kuningaks.
Põhjast – viikingid. Aastad 800-1050 – viikingiaeg.
Muinasaeg - kirja teke
Vanaaeg – 3300 eKr sumerid
Lääne-Rooma impeeriumi kadumine 5.saj.
Keskaeg - Kolumbus 15.saj.
Reformatsiooni algus 16.saj
Uusaeg - I maailmasõda (1914-1918)
Lähiajalugu -
Erinevad ajalooallikad:
1)kirjalikud – kroonikad, koopamaalingud, savitahvlid, kirjad, päevik
2)suulised – esivanemate jutud, legendid, müüdid, rahvalaulud
3)esemelised – ehitised, arheoloogilised leiud, tööriistad
Me ei pruugi teada, mis otstarbel need on tehtud.
Ajalugu saab jaotada kaheks:
1)muinasaeg ehk esiaeg – inimese tekkest kirja tekkeni - esemelised
2)ajalooline aeg – kirja tekkest kuni kaasajani – esemelised, kirjalikud ja suulised ajalooallikad.
Arheoloogia – muinasteadus
Muistis – inimese poolt valmistatud või inimtegevusega seotud olnud ainelised objektid. Jagunevad kaheks: irdmuistised(võimalik transportida) ja kinnismuistised( ei ole võimalik transportida), hooned, matusekohad, ohvripaigad, põldude jäänused.
Kultuurkiht – pinnasekiht, kus leidub muistiseid. Paksus võib olla erinev. Mida intensiivsem elutegevus, seda paksem kiht.
Antropogenees
...ehk inimese kujunemislugu.
Teoloogiline - usuline
Evolutsiooniline – arengu tulemusena
Paleoantropoloogia – teadus, mis üritab uurida leidude põhjal seda, millised inimesed, olendid välja nägid.
Arheoloogia – tegeleb leidude väljakaevamistega.
Geneetika
Australopiteekus – lõunaahvlane
Homo habilis – osavinimene u.3 milj. aastat tagasi
tööriistad(kivid, mille üks serv oli töödeldud); ei olnud riideid,
elamuid, tegeles korilusega(surnud loomad), Aafrika
Homo erectus – sirgeinimene u.2 milj. aastat tagasi
pihukirves, rõivad loomanahkadest, elukohaks koopad,
püstkojad, kasutas tuld, rändas Aafrikast välja Euraasiasse ja
Aasiasse
Neandertallane – 250 000 aastat tagasi
27 000 aastat tagasi surid välja
mattis oma surnuid, järelikult olid neil tekkinud usulised
kujutelmad
Tarkinimene – 200 000 aastat tagasi Aafrikas
rändas välja, Aafrika Eeva - ürgema
Ahvinimene – 5 milj. aastat tagasi
Egiptus
egüptoloogia – teadus, mis tegeleb Vana-Egiptuse uurimisega.
Sai alguse 19.sajandi alguses Napoleoni sõjakäiguga.
Indovahemere rass
Protosemiidi berberid – egiptlase(eellased), koptid
Aasta jagunes kolmeks:
1)üleujutus – juuli-oktoober, november
2)põlluharimisperiood – okt/nov-veebr/märts
3)põuaperiood – veebr/märts-juuli
Egiptuses säilitati looduslik tasakaal. Peamised kultuurid: nisu, oder, lina, sibul, kaunvili(läätsed).
Egiptlastel puudus nullpunkt, mille järgi aega arvestada. Nad arvasid aega vaaraode järgi.
Egiptuse riik tekkis 3000 a eKr. Ülem-Egiptuse ja Alam-Egiptuse ühendamisel.
Vaarao
Riigi ülemvalitseja( tśati)
Nomarhid, ülempreestrid, väepealikud
Madalamad preestrid
Sõdurid
Kirjutajad
Käsitöölised
Talupojad
Orjad
Talupoegi kasutati ka ehitustöölistena( üleujutuste ajal, kui polnud vaja põldu harida)
Kreeklane – kirjeldas Egiptuse talupoegade elu, nagu see oleks lihtne. Ütles, et neil on vaja ainult vili maha panna ja saak üles korjata. Teise maa inimesed arvasidki, et teistel on alati lihtsam ja et nemad peavad kõvasti töötama. Ütles, et egiptlased saavad vilja kõige kergemini maailmas.
Egiptlane – suurem töö toimub just vahepeal, mõned kasutasid atrasid ja niisutasid põlde. Elu oli vilets. Vargaid oli palju. Linnud ja loomad sõid ka toitu. Pidid makse maksma. Talupoeg oli sunnitud suurema osa oma saagist andma riigile.
Egiptuse religioon:
Hilisem halduspiirkond – noom(nomarh - asevalitseja)
Sageli hakati jumalaid kujutama loominimestena ehk zooantropomorfsetena.
Polüteism – paljude jumalate austamine.
Kui kasvas mingi noomi tähtsus, siis kasvas ka jumala tähtsus. Nt: kasvas nii piirkonna Edfu tähtsus kui ka jumala Horose tähtsus.
Valitsejat peeti alati jumalaks. Koheldi ka nagu jumalat.
Amon-Ra – päikesejumal( Amon-inimese pea, Ra-pistrikupea ja päikeseketas)
Horos – taevajumal( kullipeaga)
Osiris – viljakusjumal ja surnute jumal( inimese peaga)
Isis - viljakusjumal( inimese pea)
Seth – kurjade jõudude kehastus( śaakal, koer)
mastaaba
astmikpüramiid
püramiid - Giza
kaljuhaud – kõige rohkem, Teeba – Kuningate org ja kuningannade org.
Egiptuse kiri
1.Hieroglüüfkiri:
kui mõistumärk 600-800
kui konsonantühend 200
kui määrajad märgid
Hiljem kujunes hieroglüüfkirjast välja hieroglüüftähestik, mis koosnes 24 märgist.
Aja jooksul see lihtsustus.
2.Hieraatiline kiri
3.8 saj eKr tekkis demootne kiri
Kirja deśifreerimine sai alguse 19.sajandil.
Kartuśś - ovaal, kuhu raiuti valitseja nimi.
Teadusalastes teadmistes jäid egiptlased paljuski alla.
Kasutusel oli päikesekalender. Aasta algas Niiluse üleujutusega siis, kui Sirius ilmus nähtavale(19-21.juuli). Tunnid olid erineva pikkusega.
Matemaatikas olid väga tugevad(ehituse tõttu). Meditsiin(palsameerimine). Operatsioone tehti pronksist töövahenditega. On leitud jälgi hambaproteesidest.
Indoeurooplased
Algkodu: stepivöönd Mustast merest ja Kaspiast põhjas.
3 ja 2 a.t eKr
Esimene rahvas, kes sealt välja rändas, olid hetiidid. Rändasid välja Väike-Aasiasse.
Pärslased rändasid välja Iraani aladele.
Aarjalased rändasid Indiasse.
Kreeklased jõudsid välja Balkanile.
Itaalikud rändasid Itaaliasse.
Keldid(kõige varasemad, kes jõudsid Lääne-Euroopasse)
Germaanlased jõudsid aladele, mis jäid Reini jõest itta.
Slaavlased rändasid Dnepri ja Dnestri jõe vahele.
Baltlased hõivasid Baltimaade ala.
Kõik kõnelevad keeli, mis on omavahel seoses.
Hetiidid:
Rändasid välja Väike-Aasiasse. See piirkond, kuhu nad elama asusid, kannab nime Anatoolia.
Hetiidid ei ole legendaarne rahvas, vaid on täiesti reaalne rahvas.
Piirkond, kuhu elama asuti, oli stepp. Muld oli viljakas, aga sademeid vähe. Põlluharimine sõltus sademetest.
Mägedes leidus puitu, kive.
Maavaradest leidus kulda, hõbedat, vaske ja rauda.
Hetiidid võtsid kasutusele raua(1300 eKr).
Alasi – rauda taotakse
ääs – rauda kuumutatakse(tulease)
Rauasulatusahi – kividest ja savidest
Nad võtsid kasutusele kodaratega ratta. Tehti sõjakaarikuid. Need, kes suutsid endale lubada sõjakaarikuid, kuulusid kõrgklassi.
Riiki juhtis kuningas.
Sõjaline aristokraatia
Lihtkogukondlased – talupojad ja käsitöölised
Maksud, mida tuli riigile anda, ei olnud väga koormavad. Seega lihtkogukondlased olid rahaliselt kindlustatud.
Hetiidid olid need, kes rajasid sekundaarse tsivilisatsiooni. Hetiitide kultuuri on mõjutanud ümberkaudsed kürgkultuurid ning kõige enam Mesopotaamia. Võeti üle kiri(kiilkiri) ja mõningad jumalad(mugandati vastavalt oma kultuurile).
Neil oli tuntud Suure Ema kultus(Kybele) – viljakusjumalanna. Temaga oli seotud tema poeg Attis, viljakusjumal. Nendega oli seotud templiprostitutsioon.
Riik tekkis 1700 eKr ja hävitati 1200 eKr(see oli keeruline periood, sest selle aasta paiku tabas ka teisi riike tundmatute riikide hõimude sissetung).
Foiniikia
Kaananimaa – Vahemere idarannik
Seal kujunes 2 kultuuri:
1)Foiniiklased - Foiniikia
2)Heebrealased – Palestiina
Semiidi hõimud asustasid seda piirkonda.
Linnriigi moodustasid linn ja selle ümber olevad maad.
Foiniiklased tegelesid kaubandusega(suuresti oli tegemist vahenduskaubandusega). Tegeldi ka kohapealse kauba müümisega(seedripuit).
Neil oli ka kõrgelt arnenud käsitöö. Käsitöö toodangut müüdi samuti.
Esmane oli klaas(liiv, lubjakivi, naatriumkarbonaat – kõrge temperatuur). Anumad ja klaaspärlid olid hinnatud.
Teine oli purpurvärv(tootsid). Seda said nad purpurtigudest(1g – 5000 tigu). See oli eriline luksuskaup. Sellepärast on see olnud ajaloos kuningate värviks. Veel oli sarlakpunane, mida saadi putukatelt, kes elasid tammepuudel. See oli mõnevõrra odavam, kuid siiski luksuslik.
Lisaks ka vein(viinamarjadest).
Foiniiklasi on peetud olulisteks orjakauplejateks.
Tegelesid nii meresõidu kui ka laevade valmistamisega. On teada, et nad jõudsid põhja pool välja kuni Briti saarteni ning lõuna pool Lõuna-Aafrikani.
Jumalad:
Väga palju mõjutusi Mesopotaamiast. Igal linnriigil olid oma kohalikud kaitsejumalad ja -jumalannad. Neil kutsuti jumalaid üldmõistega. Moolok – kuningas.
Jumalate kultus oli väga julm, Moolokile toodi inimohvreid. Ohverdati kõige kallim perekonnast(vanim poeg).
Nemad võtsid kasutusele tähestikkirja, mis koosnes 22-st konsonandist(3 vokaali).
Foiniikia linnriigid rajasid kolooniaid(enda territooriumil jäi ruumi väheks). Kõige kuulsam koloonia oli Kartaago.
Vana Testament – heebrea keeles, aga mõningad osad ka aramea keeles.
Vanimad VT osad pärinevad juba 12.saj eKr. Kokku formeerusid need tekstid u 1000 a.
3.saj eKr tõlgiti VT kreeka keelde. Piibli tõlget kreeka keelde nim. Septuagintaks(70 tõlkija tõlge).
VT pandi kirja järeltulijate poolt, ei ole ajalooliselt 100 % kindel.
Iisraellased jagunevad: heebrealased ja juudalased.
2000 a eKr rändas Aabraham Kaananimaa lõunapoolsesse ossa.
Seda perioodi, kui iisraelased elasid Egiptuses, nim. egiptuse vangipõlveks.
Tagasiränne toimus 13.-12.saj eKr.
Iisraeli riik tekkis u 1000 a eKr. (1948.a tekkis uuesti Iisraeli riik.)
922 a eKr jagunes riik kaheks:Iisrael ja Juuda.
722 a eKr vallutati Iisraeli riik assüürlaste poolt, aga Juuda riik eksisteeris kuni 586 a eKr.
Paabeli vangipõlv – Juuda vallutamine Uus-Babüloonia poolt.
Juudid panid alguse monoteismile – usk ainujumalasse
Jumal Jahve tähtsus kasvas 1 a.t eKr, kui tekkis Iisraeli riik.
Vana-Kreeka ehk Hellas
1.Kreekas ei tekkinud ühtset riiki, tekkis palju erinevaid – Kreeka tsivilisatsiooni iseloomustab killustatus. Peamine ühendustee oli meri.
I Egeuse e. Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr):
Jaguneb kaheks kultuuriks:
1) Minoiline e. Kreeta kultuur – levis Kreeta saarel( valitseja Minose
järgi) – 2000 eKr
päritolu teadmata
Lossikultuur: valitsemiskeskus, usukeskus ja majanduskeskus(savinõud).
Losse ümbritsesid linnad.
Kujunes lineaarkiri A(deśifreerimata).
Selles kultuuris puudusid sõjakad jooned. Lossid olid kaitsmata, kindlustamata.
Jumalannade ja härja kultus.
2000-1500 eKr – mandrikreeka asukate sissetung.
2)Mükeene kultuur – Mandri-Kreekas(hiljem Kreeta saarel ka)– 1600 a eKr jõudsid Mükeene kultuuri kandjad(kreeklased) tsivilisatsiooni tasemele. Ahhailased – kõige varasemad kreeklased, kes jõudsid Balkanile.
On nime saanud Mükeene lossi järgi.
Kindlustatud lossid, olid sõjakad jooned(Mükeene), eliitkaarikuvägi, seintel oli kujutatud sõjastseene, oli sõjapealik.
Losse ei ümbritsenud linnad. Lossikultuur: majanduskeskus, valitsemiskeskus, usukeskus.
Lineaarkiri võeti üle minoiliselt tsivilisatsioonilt.
Austasid minolisi jumalaid, jumalannasid – kohandati oma kultuuri järgi.
1200 a eKr – doorlaste sissetung, paljud lossid purustati. Kultuur hävis u 1100 a eKr.
II Tume ajajärk(1100-800 a eKr):
1.Viljelusmajandus +
2.Varanduslik kihistumine – vähenes
3.Riiklus – kadus
4.Kiri – kadus
5.Kõrgkultuur – puudus
Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsele tasemele.
Tume ajajärk, sest puuduvad kirjalikud allikad(materjaalset kultuuri leidub väga vähe).
Võeti kasutusele raud. Viljelusmajandus muutus tootlikumaks.
III Arhailine ajajärk(800-500 a eKr):
1)Kolonisatsioon – hõlmas Vahemere ja Musta mere rannikut.
Miks tekkis kolonisatsioon?
1.Maavarad – raud (endal ei leidunud)
2.Ülerahvastatus – nälg ja maapuudus
3.Kurjategijad
4.Võimuvõitlus
Tagajärjed:
1.Kohalikest tehti orjad
2.Kreeka keele ja kultuuri laiem levik. Barbarid – kreeklased – vastandamine.
3.Kaubavahetuse tihenemine
2) Arhailised ajajärgul võeti kasutusele hõberaha kui väärtuse mõõt.
Ateena kõige olulisemaks mündiks oli tetradrahm(4x4,36g)
3) Kujunesid välja polised ehk linnriigid.
Lähestikku olnud külapiirkonnad ühinesid.
4) Võeti uuesti kasutusele kiri.
Võeti üle foiniiklaste tähestikkiri ja kohandati. Kreeka tähestikus on 24 kirjamärki.
5) Tekkisid ülekreekalised kultuskeskused(religioossed keskused).
Delfi – pühendatud jumal Apollonile.
Olümpia – pühendatud jumal Zeusile.
Poliitiliselt oli Kreeka killustatud, kuid omavahelised seosed olid läbi kultuuri.
IV Klassikaline ajajärk (500 eKr - 338 eKr):
Polis:
Tunnused:
1)sõltumatu
2)omavalitsus – rahvakoosolekud, kus valiti: 1) ametnikud 2) nõukogu
3)omakaitse – suutis ennast ise kaitsta
Kodanikud:
1)mees
2)täisealine
3)vaba
4)põliselanik
Mittekodanikud:
1)naised
2)alaealised
3)orjad
4)sisserändajad
Ateena polises oli u 40 000 kodanikku, 80 000 kodaniku naist ja last, 80 000 võõramaalast, 200 000 orja – 400 000.
Aristokraadid:
1)suurmaavaldus
2)kauplemine
Lihtrahvas ehk deemos:
1)talupojad – väikemaavaldus
2)käsitöölised – töökoda
Orjad:
1)olid nii deemose kui ka aristokraatide omanduses
Erinevad riigivalitsemisvormid:
1)aristokraatia – võim oli koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti aristokraatide seast (aastaks).
2)Demokraatia – kõik kodanikud valivad ja ametnikud võivad olla ka lihtrahva seast.
Türannia – ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja võim. Üleminekuvorm aristokraatialt demokraatiale. Poolehoiu võitmiseks tegid reformi, mis olid deemosele kasulikud.
Võrrelda Ateena ja Sparta polist(kasvatus, kodanikkond, kultuur, 6).
Hellenismiperiood
V periood
338 eKr-30 eKr
338 eKr – Makedoonia kuningas Philippos vallutas Kreeka linnriigid.
30 eKr – Rooma riigi kätte langes Egiptus.
Hellenismiperioodil oli algselt tegemist maailmariigiga(Aleksander Suur), aga hiljem tekkisid suurriigid.
Maailmariiki kuulusid : Makedoonia, Kreeka, Väike-Aasia, Foiniikia, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Armeenia, Pärsia.
Diadohhide sõjad – väepealike vahelised sõjad.
Tekkis 4 suurriiki:
1) Kreeka, Makedoonia – Antigoniidide riik
2) Egitpus – Ptolemaioste riik
3)Pergamon – Attaliidide riik
4)Süüria, Mesopotaamia – Seleukiidide riik
Kreeklaste väljaränne:
1)sõdurid
2)kaupmehed
3)käsitöölised
koinee – see kreeka keel, mida kõneldi hellenistlikes riikides.
Alguses oli kultuurikeskuseks Ateena, aga hiljem Aleksandria. Sinna kogunes õpetlasi tervest hellenistlikust maailmast.
Museion – teadus-kunstikeskus(muusade tempel). Selle juures oli ka raamatukogu, mida peetakse omaaja suurimaks. Seal oli u 700 000 papüürusrulli.
Pergamoni linn oli ka üheks kultuurikeskuseks. Ka seal oli raamatukogu u 200 000 papüürusrulliga.
Polis – võimul olid kodanikud – kollektiivne juhtimine
Suurriik – kuningas – piiramatu võimuga kuningas(absoluutne võim). Luksuslik õukonnaelu. Valitseja kultus.
Muutus polise tähendus – linnriigist linn. Linnaelanikud said linna tasandil otsustada, aga mitte riigi tasandil.
Polises moodustasid sõjaväe vabad kodanikud. See kadus ning asemele tekkis palgasõjavägi.
Kodaniku mõiste kaotas oma tähenduse hellenistlikes riikides.
Sünkretism – idamaiste ja kreeka jumalate ning kultuste segunemine.
Hellenismiperioodil tunti huvi rohkem eraelu vastu, mitte ühiskonna ja poliitika. Silmapaistvaks źanriks tõusis luule. Luule pakkus valitsejatele meelelahutust(sageli lauldi karjuste armastusest, ülistati valitseja perekonda). Ei arutletud ühiskonna probleemide üle. Teatris ei pakkunud enam huvi tragöödiad, vaid tulid asemele komöödiad.
Hellenismiperiood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Spetsialiseerumine toimus suuremal määral.
1)Võrdle Ateena ja Sparta polist kõige tähtsamate aspektide põhjal.(4)
2)Nimeta arhailise ajajärgu 3 uuendust ning seleta miks või kuidas need tekkisid.(6)
Kreeka kultuur – miks Euroopa kultuuri häll?
1)Teaduse areng – meditsiin, matemaatika, ajalookirjutamine, filosoofia
2)Kunst
3)Teater
4)Haridus -
5)Sport - olümpiamängud
Erinevad teadusalad, sealhulgas meditsiin, filosoofia, matemaatika, kirjandus, on tänasesse Euroopa kultuuri jõudnud Vana-Kreeka kultuuri läbi.
Näiteks Kreeka arsti Hippokratese järgi on saanud tänapäeval nime Hippokratese vanne. Matemaatikasse on meieni jõudnud mitmed teoreemid, millest on kõigile teada tuntud Pythagorose teoreem, mis räägib täisnurkse kolmnurga kohta. Ajaloo kirja panemist alustas Herodotos ning teda peetakse tänapäeval histograafia asutajaks.
Vanakreeka astronoomide väide, et maa tiirleb ümber päikese, on pannud aluse tänasele astronoomiale.
Vana-Rooma
Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium.
Geograafilised eripärad:
1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti
Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad.
2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik
II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne.
Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse.
Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel).
U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria.
Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr.
Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega.
Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsid, oli ennustuskunst. Etruskide ehituskunst – võlvid. See võimaldas ehitada veejuhtmeid, sildu. Olid ka väga head tee ehitajad. Aatrium.
Rooma linna tekke kohta on 2 teooriat:
1)pärimuslik teooria – selle alusel pandi Rooma linnale alus 753 a eKr
2)arheoloogia andmed – kõige varasemad andmed 10.-8.saj eKr olid sinna tekkinud juba erinevad latiinide asundused.
753 eKr sai Rooma ajaloos alguse selline ajajärk, mida tuntakse Kunigate ajana. See kestis kuni 510 eKr.
Rooma ühiskonna korralduse aluseks oli suguvõsa. Neid oli 300.
10 suguvõsa moodustasid kokku ühe kuuria(30). 10 kuuriat moodustasid kokku ühe hõimu(3) ning need 3 hõimu moodustasid omakorda populus Romanus ehk rooma rahvas.
Eesnimesid oli meeste puhul umbes 20. Oluline oli sugukonnanimi. Lisaks oli veel lisanimi.
Nt: Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius ning lisanimi Caesar. Alguses naistel nimesid ei olnud, kujunesid välja hiljem.
Kujunes välja 2 seisust:
1)patriitsid – pärinesid senatisse(vanemate nõukogu) kuuluvatest suguvõsadest
2)plebeid – ei pärinenud
Kõige vaesemaid plebeid kutsuti proletaarideks.
510-30 eKr oli tegemist vabariigiga.
Plebeid hakkasid võitlema oma õiguste eest.
Aastaks 287 eKr patriitside ja plebeide õigused võrdsustusid.
Nobiliteet – jõukad roomlased
Plebeid – jäi samaks
Patroon ja klient – vastastikune sõltuvussuhe – klienteelsuhe.
Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus.
Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad.
Rooma vabariigi korraldus:
Rahvakoosolekud ehk komiitsid.
Roomas oli tegemist mitme erineva rahvakoosolekuga.
1)Kuriaatsed komiitsid – oli oluline sinu päritolu.
2)Tsenturiaatsed komiitsid – oli oluline varandus.
3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi.
4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse.
Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu.
Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast.
Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant.
Senat juhtis tegelikult riiki.
Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid.
Neid valiti alati paarisarv ning neid oli alati üheks aastaks.
Magistraatide puhul kehtis magistraatide kollegiaalsus – ametnik võis kehtestada veto(keeld) oma kaasametniku või alamametniku otsuse suhtes.
Ametnikud ei saanud oma töö eest palka. Kandideerimisel tuli alustada ikka madalamast ametist.
Ametnikud:
1)Kvestorid – 40 – rahandus- ja majandusametnikud.
2)Ediilid – 4 – ühelt poolt olid nad Rooma riigis korravalvurid, teiselt poolt muretsesid nad selle eest, et Rooma riigis oleks teraviljavaru. Lisaks sellele korraldasid veel avalikke mänge, lõbustus.
3)Tsensorid* – ametis 5 aastat – 2 tükki – pidas Rooma kodanike nimekirja.
4)Preetorid – algselt oli 2 , kasvas kuni 8-ni – õiguse mõistmine.
5)Konsolid – 2 – kõige kõrgemad ametnikud – kõrgeima tsiviilvõimu kandjad ja sõjaväejuhid.
Kui oli tegemist hästi keerulise olukorraga(sõda), siis nimetas senat ühe konsulitest diktaatoriks. Diktaator nimetati ametisse kuni pooleks aastaks. Siis pidi ta oma diktaatoriametist loobuma ning selle aja jooksul tehtud tegude eest vastutama.
Rooma riik oli rohkem aristokraatlik kui demokraatlik.
Rooma impeeriumi tekkimine:
Rooma riik hõlmas Latiumi maakonda.
1)Itaalia vallutamine – jõudis lõpule aastaks 265 eKr. 1/3 maast konfiskeeriti, sinna rajati Rooma kolooniad. Rooma kodanikud asusid elama üle kogu Itaalia.
Teine osa vallutatud osadest säilitasid omavalitsuse. Rooma kodanikkond suurenes.
Kolmas osa aladest nimetati Rooma liitlasteks. Nüüd koondati kõik Itaalia sõjaväed Rooma alla.
2)Suurriigi teke – 133 a eKr
Sõjad Kartaagoga. Vahemere lääneosa.
Kreeka alistamine.
Pergamoni kuninga pärandus – pärandas Pergamoni Rooma rahvale oma testamendis.
Väljaspool Itaaliat muudeti alad Rooma provintsideks. Provintside elanikud maksustati. Need muutusid Rooma riigile sellepärast tähtsaks, et nendest tuli peamine tulu.
Provintse saadeti haldama asehaldur – tema käes oli kohtuvõim, teostas sõjaväge.
Provintsides hakkas levima Rooma kultuur ja ladina keel. Roomast läänepool hakkasid romaniseeruma. Idapool oli kõrgema kultuuri tasemega, sinna see mõju ei avaldanud.
Ida ja lääne provintside võrdlus, lk.153
Miks vabariik langes ja asemele tuli keiserriik?
1) vabariiklik korraldus, mis sobis väikesele linnriigile, ei sobinud keiserriigile.
2)talupoegade laostumine – talupoja kohus oli teenida sõjaväes, ei jäänud enam aega, et oma põldu harida. Talupojad läksid Rooma linna ning nendest said proletaarid(plebeid).
Vabadel talupoegadel põhinev sõjavägi kadus.
3)Mariuse sõjaväereform – palgaarmee – oli ustav oma väepealikule, mitte Rooma rahvale.
1)Kuningriik – 753-510 eKr
2)Vabariik – 510-30 eKr – rahvakoosolek, senat, magistraadid
Rooma linnriigist kujunes välja impeerium.
Terve 1.sajand eKr toimus Rooma riigis võimuvõitlus erinevate väepealike vahel, kes üritasid kehtestada oma ainuvõimu.
Läbi nende võimuvõitluste kerkis esile Octavianus – 30 eKr.
3) Keisririik – 30 eKr – 476 pKr – koos temaga tekkis keisririik.
a) varane keiserriik – printsipaat .
Sõjavägi annetas Octavianusele tiitli – Imperator. Sinna lisas veel Caesar.
Senat annetas talle Augustuse tiitli.
Kõige rohkem tuntakse Augustuse nime all.
Princeps – esimene, tähtsuse poolt esimene. Princepsiks nimetati seda valitsejat, kes sai senatis esimesena sõna.
30 eKr-235 pkr – Printsipaat.
Augustus koondas enda kätte kõik magistraatide kohad. Ta oli konsul, tsensor, preetor, ülempreester ehk pontifex maximus ja ka diktaator.Tema käes oli küll võim, kuid reaalse töö tegemiseks palgati ametnikud.
Rahvakoosolek enam koos ei käinud. Senat jäi alles.
Provintsid jagati ära senati ja keisri vahel. Senat haldas vähemtähtsaid provintse, neid kuhu sõjaväge ei paigutatud. Teised provintsid, kus paiknes sõjavägi, allusid keisrile.
Sõjavägi ei paiknenud enam Roomas.
Pretoriaanid – keisri ihukaitseväelased.
Kuni aastani 117 keisririik pidevalt laienes. Sel aastal oli keisririik kõige suurem, edaspidi tuli hakata piire kaitsma.
211 a pKr – keiser Caracalla andis välja seaduse, mille kohaselt kõik Rooma riigi vabad elanikud olid ka Rooma riigi kodanikud.
23 ja 24 lugeda.
Rooma religioon:
Riik ja religioon olid väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud.
Preestriks valiti inimest terveks eluks.
Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu.
Rooma riigis kehtis põhimõte – do ut des – annan, et sa annaksid.
Kõige olulisem preester oli pontifex maximus – ülempreester.
Pontifex – preester.
Flaamen – konkreetse jumala pühamu preestrid.
Augur – preester, kes tegeles ennustamisega. Võeti üle etruskidelt. Ohverdamisel alati jälgiti ohvrilooma käitumist. Ennustati ka looma sisikonna järgi või kanade söögiisu järgi.
Eriti tähtsamatel juhtudel kasutati ennustamiseks sibülliraamatuid.
Preestrite ülesandeks oli ka pidada kalendreid.
Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta(355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid.
2.sajandil eKr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama.
Caesar viis läbi kalendrireformi. 46 eKr oli aasta 432 päeva pikk. 45 eKr oli aasta 365 päeva.
Siis tuligi kasutusele päikesekalender ning liigaasta. See kalender kannab nime Juuliuse kalender või siis vana kalender.
Nädalaid ei tuntud. Oli 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev(v.a.märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).
Ajaarvamise aluseks võeti see, mis tuleb(nt: mitte pärast nooni, vaid hoopis enne iidi).
Meelde tuleb jätta 3 nimetust.
Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus.
1)Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi.
2)Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma.
3)Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus.
4)juno – kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist.
5)Penaad – kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini.
Jumal Janus – kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Tema auks oli ka tempel. Üks nägu oli vana ja teine noor. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud.
Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul – jumalate süsteem – panteon.
Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda.
1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk.
Ristiusu teke:
1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk?(2 põhjust)
2)Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika?
3)Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2)
Vastused:
1)Palestiinas. 1.Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. 2. Uskumus, et kõik on võrdsed.
2)Ristiusu õpetus ise – kõik on Jumala ees võrdsed ning see meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele.
3)Apostlite – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid.
Roomas levinud usundid – Erinevad usundid olid põimunud - elu pärast surma.
Religioonipoliitika – Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele. See ei pakkunud osadele inimestele seda, mida nad tahtsid. See religioon oli formaalne – usulisi tundeid vaja väga ei olnud. Selline religioonipoliitika osasid ei rahuldanud.
4)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes. Inimesed arvasid ka, et nad ohverdavad oma jumalateenistustel inimesi. Nad ei allunud riigivõimule.
Nad tunnistasid vaid ühte jumalat.
Printsipaadile järgnes sõdurkeistrite aeg – 235-284 pKr.
Rooma sõjaväest sõltus suuresti keisrite püsima jäämine, võim.
Aeg, kus Rooma leegionite liikmed kuulutasid oma väejuhte keisriteks.
49 aastat – valitses 34 keisrit. 1/34-st suri loomulikku surma, ülejäänud võimuvõitluse tagajärjel.
284 aastal võimule saanud Diocletianus oli see, kes suutis lühikeseks ajaks korra Roomas taastada.
284 aastast alates räägitakse Rooma keisririigist kui dominaadist ehk hiline keisririik.
Keisri poole pöördumisvorm – dominus et deus.
Hilisel keisririigi ajal leidsid Roomas aset suured muutused:
1)Roomas tekkis probleem majanduses – tõsteti makse. Sellest ei piisanud – otsustati müntides vähendada väärismetalli sisaldust. Hõbemüntide asemel tulid hoopis hõbetatud vaskmündid.
Hinnad tõusid – Rooma riigis toimus inflatsioon, raha väärtuse vähenemine toob kaasa hindade tõusu.
Täisväärtuslikud kadusid täielikult käibelt. Täisväärtuslikud mündid ehk hõbemündid olid nüüd varanduseks. Keegi ei tahtnud hõbemünte ära anda.
Rahamajanduse asemele naturaalmajandus.
2)Makse hakati nõudma natuuras, peamiselt teraviljas.
3)Sõjaväe barbariseerumine – sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast(enamasti germaanlased). Ühed germaanlased hakkasid Rooma valdusi kaitsma teiste germaanlaste eest. Alates 3.sajandist algas vähehaaval germaanlaste sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki.
4)Rooma rahvaarv oli langenud. Ajaarvamise vahetusel elas u 60 miljonit inimest, 3.sajandiks elas u 30-35 miljonit. See oli osalt tingitud sisevõitlustest ja epideemiatest.
5)Vabad talupojad kadusid ja nende asemel kujunes üldiseks kolonaat.
Koloon – talupoeg rentis maad. Dominaadi ajal keelati neil lahkuda, võeti liikumisvabadus. Koloonid muudeti sunnismaisteks. Hakkasid ilmnema pärisorjuse alged.
Rohkem kannatasid lääneprovintsid.
4.sajandil viidi Rooma riigi keskus itta. 330 sai keskuseks Konstantinoopol(tänapäeva Istanbul), sel ajal valitses keiser Konstantiinus. Põhjused: lääne osa oli rahutu, ida rahulikum. Majanduslikult oli see osa jõukam.
Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a – Ida- ja Lääne-Rooma.
Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna.
Suuresti Lääne-Roomas valitsejad ise midagi ei otsustanud, nende üle otsustasid germaani väepealikud.
476 aastal enam asemele ühtegi keisrit ei pandud.
313 aastal kuulutati kristlastele usuvabadus – ristiusk muutus igati seaduslikuks usuks. Seda seadust tuntakse Milaano edikti nime all.
Kui alguses ristiusk legaliseeriti, siis 4.sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud.
Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena.
Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik.
Mida on tänapäeva tsivilisatsioon üle võtnud antiikajast ja mida mitte?
On võtnud:
1)ristiusk
2)teater
3)olümpamängud
4)demokraatia
5)mõistusel põhinev maailmaseletus
Mida ei ole võetud:
1)orjanduslikku tootmisviisi
2)naise allutatud seisundit
3)polüteism
Vara-keskaeg
Keskaeg – võeti kasutusele 15.sajandil. Selle võtsid kasutusele Itaalia humanistid. Sellepärast, et märkida aega antiikaja ja selle taassünni vahele. Tume periood, mis ei ole ühiskonna arengule kaasa aidanud. Keskaeg ei ole tegellikult tume periood, sel perioodil pandi alus protsessidele, mis maailma hiljem mõjutavad.
1)Keskaeg on antiikaja ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailma riigilt uusajariikide süsteemile, üleminek antiikkultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele.
2)Uued rahvad – germaanlased ja slaavlased – üldnimed – sinna alla saab paigutada palju erinevaid hõime.
3)Antiikajal oli oluline Vahemere ümbrus, olulisemad sündmused toimuvad Vahemerest põhjapool, piirkonnaks Gallia.
4)Paganliku antiikkultuuri asemel tekib kristlik kultuur.
5)Keisrite ja paavstide ainuvõimu taotlus ja nendevaheline võimuvõitlus.
6)Feodalism ehk läänikord – seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord.
Keskaja ajaline piiritlemine:
Keskaja alguse kohta – 476 Lääne-Rooma riigi lagunemine.
Keskaja lõpu kohta – 1453 Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt(Ida-Rooma keskus). 1492 – Ameerika avastamine Kolumbuse poolt. 1517 Reformatsiooni algus.
Keskaja lõpp jääb 15. ja 16.sajandi vahetusse.
Keskaja ruumiline piiritlemine:
Keskajast saab rääkida nendel territooriumitel, kus oli levinud katoliiklus ja oli välja kujunenud feodalism – feodaaltsivilisatsioon. Selle tekkekohaks on Prantsusmaa(seal arenes ja hakkas laienema).
Varakeskaegse Euroopa kujunemine
Lääne-Euroopa asukateks olid keldid, kes asusid sinna elama umbes 1000 aastat eKr. Nende päritolu kohta on 2 teooriat: kas sisserännanud või varasemate asukate järeltulijad.
Keltide sekka kuulusid erinevad hõimud: gallid(Gallias), britid(Inglismaal), skotid(Śotimaal), helveedid(Śveits) jt.
Lääne-Euroopas kehtestati Rooma võim 2.sajand eKr – algas laienemine. See tõi kaasa keltide romaniseerumise. Nad said mõjutusi Rooma kultuurist ja ladina keelest.
Rooma riigi piiride taga elasid germaanlased(Reini, Doonau, Visla – vahel).
Nende seas oli erinevaid hõime: anglid, saksid, frangid, idagootid, läänegootid, vandaalid, langobardid.
375 – sai alguse germaanlaste massiline sissetung Rooma riigi aladele – see sündmus kannab nime suur rahvaste rändamine.
Ajend: Euroopasse jõuavad hunnid – hunnid ründavad idagootide eluala ja need omakorda läänegootide eluala ja nii edasi.
Põhjus: 1) Kliimamuutus – kliima külmenemine nende algses elukohas.
2)Rahvaarvu kasv – alad ei toitnud enam.
Selle tagajärjel tekkisid Lääne-Rooma riigi territooriumile germaanlaste kuningriigid. Eksisteeris veel Lääne-Rooma riik, kuid sinna tekkis veel nt vandaalide riik.
Rahvaste rände lõpuks peetakse 568. aastat. Langobardide hõim rajas Põhja-Itaaliasse oma riigi.
Toimus eri hõimude ja kultuuride kokku sulamine – tekkisid uued rahvad ja uued keeled. Vahemere piirkonnas, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja romaani keeled – itaalia, prantsuse, hispaania, portugali. Põhja-Euroopas jäid aga germaani keeled tähtsamaks, seal kujunesid välja erinevad germaani keeled – saksa, inglise, rootsi, norra, taani.
Rahvaste rände ajal toimus suur allakäik – linnad jäeti maha.
5.sajandi lõpul tungisid frangid Galliasse, olid veel paganad, kuid 495.aastal võeti vastu ka ristiusk. Chlodovech-frangid ja roomlased said omavahel läbi.
6.ja 7.sajand riigi ühtsus kadus. Kaasnesid vennatapusõjad. Kujunesid üksteisest sõltumatud piirkonnad, mida juhtisid majordoomused.
560 tungisid Itaaliasse langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tekkisid konfliktid põlise elanikkonnaga. Elanikud lootsid abi saada piiskopilt ehk paavstilt – nendest said 7.sajandil Rooma tegelikud valitsejad – kujunes paavstiriigi tuumikala.
Majordoomused hakkasid kogu võimu Frangi riigis enda kätte koondama.
Karl Martell -hakkas jagama maatükke, et ratsaväge tugevdada - varustus ja hobune – ta purustas muhameedlased.
Paavst ja keiser ei saanud enam usuküsimuste tõttu läbi. Paavst palus abi frangi valitsejalt Pippin Lühikeselt. Paavst kuulutas Pippini Frangi riigi kuningaks. Ta kinkis paavstile Rooma ja Ravenna ümbruse ning pani aluse kirikuriigile.
Kui võimule tuli Karl Suur, tõusis võim suuresti – ta suurendas piire igas suunas. Rooma paavstid lootsid tema abile, ta kuulutati keisriks Lääne-Euroopas.
Tema poja ajal riik püsis, aga lastelaste ajal jaotati riik kolmeks. Keisri tiitel kaotas oma tähenduse. Riigid jagunesid sõltumatuteks, kuningad ei suutnud enam ülikuid oma võimu all hoida. Seda kasutasid ära araablased, kes vallutasid saared, Põhja-Aafrika jne.
Frangi riik
Lääne-Rooma riigi piiriks oli Reini jõgi.
Frangid elasid algselt Reini jõe paremal kaldal – keskjooksul ja alamjooksul.
Nad hakkasid Rooma riigi aladel(Maasi- ja Schelde jõe aladele) elama juba 3.sajandil.
Sellest alast saigi Frangi riigi lähtekoht, mis hakkas ajapikku laienema.
481.aastal kõrvaldas üks kuningatest Chlodovech kõik teised frankide valitsejad – Frangi riigi teke.
1)Ta ka laiendas Frangi riiki, ta sõdis teiste germaani hõimudega. Võitles läänegootidega – nad suruti elama Pürenee poolsaarele.
2)Ristiusu vastuvõtmine katolikul kujul – Gallia ülikud hakkasid teda toetama.
3)Lasi kirja panna frankide õiguse – Saali õigus(ühe frankide rühma järgi).
Tavaõiguse kirjapanekuga – üksikjuhtumid püüti kõik kirja panna(karistused).
Saali õiguse tähtsus: see on frankide ajaloo peamine kirjalik ajalooallikas. Selle õiguse järgi oli põllumaa küla kogukonna oma, kuid ta oli antud kasutada üksikperele ja pärandada sai seda põllumaad vaid meesliinis. Sellest tuleneb: hilisemal Prantsusmaal pärandati võimu meesliinis(seal on olnud ainult meesvalitsejad).
Frangid tegelesid nii karjakasvatuse(sead, härjad, hobused-ratsutamiseks) kui ka põlluharimisega(oder, nisu).
Sugukondlikud sidemed olid frankide vahel tugevad – neil oli olemas veritasukomme, mis hiljem asendus meherahaga(kui sinu suguvõsast keegi tapeti, siis tapja suguvõsast tapeti ka). Teatud summa eest võis tapmise lunastada.
200 solidus(1 solidus-4,55g kulda - selle eest võis osta ühe veise) – meheraha.
40 s – ori.
Tema poolt rajatud Frangi riik oli tüüpiline barbarite riik – isa surma korral jagati valdused kõigi poegade vahel, riik lagunes.
Peale C surma sai alguse laiskade kuningate aeg – troonil on nõrgad valitsejad, tegelik on kojaülemate ehk majordoomuste käes. Kuningad olid enamasti noored, alaealised – majordoomustel oli hea valitseja.
8.sajandil üheks suuremaks majordoomuseks oli Karl Martell:
1)Pani seisma araablaste sissetungi Frangi riiki – 732 Poitiers´i lahing
2)Rajas raskeratsaväe – andis teenistuse eest rüütlitele maad. Pani aluse läänisuhete kujunemisele.
Talupojad andsid maa kasutamise eest kooremeid.
Kuningaks Frangi riigis sai tema poeg Pippin Lühike(751 – krooniti ta paavsti poolt frankide kuningaks). Temast sai kuningas, sest ta aitas võidelda paavstil langobardide vastu. Hiljem osad langobardidelt võidetud alad andis ta paavstile.
756. aastal tekkis kirikuriik – paavstil oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim.
Frangi riigi kõige kuulsamaks valitsejaks on Pippini poeg Karl Suur(võimul 768-814).
1)Ta suurendas Frangi riigi territooriumi – pidas umbes 50 sõjaretke, enamikku juhtis ta ise.
Kirdesse toimusid sõjaretked sakside vastu – ristiusku pööramine.
Karl Suur kasutas põletatud maa taktikat – kõik, mis ette jäi(põllud), pandi põlema.
Umbes 10 000 sakside peret asustati ümber Galliasse – teda võib pidada keskaja suurimaks küüditajaks. Franke viidi elama nende aladele.
Kagusse toimusid retked avaaride vastu. Olid karjakasvatajad, pärit Aasiast. Rajasid tänapäeva Ungari aladele oma riigi. Seal piirkonnas tegid rüüsteretki.
Kagus olid ka langobardid – Karl Suur hävitas nende riigi täielikult ning need alad liideti Frangi riigiga.
Sõjaretked edelasse – Pürenee poolsaarele – suudeti vallutada alad kuni Ebro jõeni.
Mark – frangi riigi aladele rajatud haldusüksus.
Karl Suur taastas üle pika aja suure riigi keskse juhtimisega.
Toimus suur feodalismi levik.
800.aastal krooniti Karl Suur Rooma keisriks – kõige pikemaajalisem. Kuid siiski tüüpiline barbarite riik: etniliselt kirev – palju erinevaid rahvaid, usuliselt kirev, majandussidemed erinevate piirkondade vahel puudusid – naturaalmajandus(vajalik tooteti ise kohapeal), relvajõud.
Euroopa 8.-11.sajandil:
Aeg, mil Euroopasse tungisid sisse uued rahvad.
Lõunast – araablased. Aastal 711 tungisid araablased Pürenee poolsaarele ja kogu poolsaar hõivati. Piiri pani Karl Martell 732.aastal.
Idast – ungarlased. Umbes aastal 100 läksid nad liikvele Uuralitest, hakkasid rändama läände, aastaks 896 jõudsid tänapäeva Ungari territooriumile. Ungarlased asusid elama nendele aladele, kus varem elasid avaarid. Ümbritsevate rahvaste mõjul hakkasid karjakasvatuse kõrval tegelema ka põlluharimisega, võtsid vastu ka ristiusu. Aastat 1000 peetakse Ungari riigi alguseks – Istvan krooniti kuningaks.
Põhjast – viikingid. Aastad 800-1050 – viikingiaeg.